Uut kodulehel  
EST ENG RUS
Uudiskiri
Mis on maastiku- ja jahilaskmine vibuga? Tagasi

Lisa kommentaar

Laias laastus võib tänapäevase vibulaskmise jagada kahte suuremasse harrastussuunda. Need on staadioni või platsilaskmine (ing. k. target archery)ning maastiku- ja jahilaskmine (ing.k. field archery and bowhunting). Kuigi vibustaadionid on samuti maastikul on tegemist siiski tasasel väljakul sihtmärkide laskmisega mõnelt kindlalt laskekauguselt ringikujulistesse märklehtedesse. Maastiku- ja jahilaskmises liigutakse aga liigendatud maastikul oma tõusude ja langustega ning seal kasvava metsaga. Laskenurgad ja kaugused on väga erinevad nii nagu on sihtmärgidki väga mitmekesised alates ringikujulistest pabermärkidest lõpetades kolmemõõtmeliste või koguni liikuvate loomakujutistega.

Loomulikult on vibumaailmas veel mitmeid võistlusformaate, mida siiski tinglikult võib ühte või teise eelpool tutvustatud suunda liigitada. Tuntumad nendest on:
- sõjaline vibulaskmine - eesmärgiks on kaugus-täpsus laskmine (populaarne Suur Britannias)
- ratsa vibulaskmine - võisteldakse galoppeeriva hobuse seljast märgi tabamises (populaarne Ungaris ja Kesk-Aasias aga ka USA-s).
- traditsiooniline jaapani vibu laskmine - kuulub budo kunstide hulka ja keskendub vibulaskmisele kui ülima keskendatuse leidmise vahendile nii nagu paljud teisedki Kaug-Ida kultuuridele omased nähtused.
- reaalne vibujaht - väga lähedane jahilaskmisele, enamik vibujahimehi ongi maastiku- ja jahilaskjad. Inglise keelne sõna bowhunter (eest.k vibukütt) tähistab nii vibu jahirelvana kasutavat kütti kui ka sportlikku jahilaskmist harrastavat võistlejat. Reaalset jahti saab siiski harrastada vaid riikides, kus vibu jahirelvana kasutamine on legaalne. Eestis seda reguleeriv seadus veel kahjuks puudub, kuigi dialoog vibulaskjate ja jahiringkondade vahel on alanud vibujahi legaliseerimiseks ka meil.

Loodame aja jooksul meie koduleheküljel ka nendest vibulaskmise kultuuridest põhjalikumat ülevaadet anda kuid siinkohal keskendume maastiku- ja jahilasmisele.

Mis on maastikulaskmise ja jahilaskmise vahe?

Maastikulaskmises teab laskja laskekauguseid ja nendele vastavaid sihtmärgi mõõtmeid. Rada seatakse üles teatud kindlas rahvusvaheliselt kokku lepitud kombinatsioonis. Nõnda on võimalik sel alal mõõta rekordeid ja täita tasemenorme. Sihtmärkidena kasutatakse nii ringikujulisi kui ka looma kujutisega kahemõõtmelisi märklehti. Maastikulaskmises on kolm klassikalist võistlusformaati: Maastikuring, Jahiring (NB! Mitte segi ajada jahilaskmisega) ja Ulukiring. Esimeses kahes kasutatakse ringikujulisi sihtmärke, viimases loomakujulisi sihtmärke.

Jahilaskmises kasutatakse vaid uluki kujutistega sihtmärke, mis võivad olla kas kahemõõtmelised või kolmemõõtmelised. Laskja täpseid laskekauguseid ei tea, tema ülesandeks on ka sihtmärgi kauguse hindamine erinevalt maastikulaskmisest, kus sihtmärkide kaugused on täpselt teada. Jahilaskmise võistlusformaate on mitmeid, mida me siinkohal täpsemalt kirjeldama ei hakka.

Maastiku- ja jahilaskmise võistlusreegleid koordineerib rahvusvaheline organisatsioon IFAA (International Field Archery Association) Rahvusvaheline Maastikuvibu Liit. On olemas veel lokaalseid ja vähemtähtsamaid organisatsioone, kellel on omad reeglid, kuid need erinevad vaid nüanssides. Maastiku- ja jahilaskmise harrastajaid on kogu maailmas hinnanguliselt ca 25 miljonit. Seda harrastust peetakse golfi (ca 100 miljonit harrastajat) kõrval üheks maailmas enim harrastatavaks vabaõhu individuaalalaks, jättes loomulikult kõrvale meeskondlikud pallimängud nagu näiteks jalgpalli.